Kalaallit Nunaanni alumiiniumik aatsiteriveqalernissaq pillugu aalajangiinissamut piareersarneq imaannaasimanngilaq. Siunissami suut nalaanneqassappat – susoqassannginnerpa? Kalaallit Nunaat, Qeqqata Kommunia Maniitsorlu eqqarsaatigalugit pilersaarutip ilumut qanorlu piviusunngortinneqarnissaanut aalajangiinissat pissanganarluinnartut aalajangigassaapput
Inatsisartut siullertut tamatumunnga aalajangiisussaapput, aammali soorunalimi Alcoa-kkormiut isumaqatiginninniarfigineqartussaallutik. Kalaallit Nunaata aningaasaqarneranut iluaqutaassanersoq – tassungalu atatillugu suliffeqarfinnik pitsaasunik patajaatsunillu pilersitsinissat eqqarsaatigalugit aalajangiinissami eqqarsaatissarpassuit arlaqarput. Kisianni soorunalimi aamma pitsaasumik ileqqorissaarnikkullu illersorneqarsinnaasumik tunngavissaqarnissaq eqqarsaatigineqassaaq.
Qeqqata Kommunia ineriartornermut qanimut malinnaalluarpoq, mannalu tikillugu suli Namminersorlutik Oqartussanit Greenland Development-imiillu oqaloqateqartarluni. Uagut kommunitut kommunimi innuttaasunut ataasiakkaanut alumiiniumillu aatsiteriveqarfissatut toqqarneqarsimasumut Maniitsumut pitsaanerpaamik ineriartortitsinissami periarfissanik pilersitsinissamut piumassuseqarlutalu pingaartitsivugut.
Naalakkersuisut tusarliuppaat, Inatsisartut 2010-p ukiaani ataatsimiilerunik avatangiisit pillugit naliliinissamut suliniut (SMV) naammassineqaqqammersoq eqqartussagaat, eqqartorneqarneranullu atatillugu alumiiniumik aatsiterivissaq pillugu pilersaarutip ineriartortinneqarnissaa ingerlatiinnarneqassanersoq aalajangiiffigissallugu. Tamanna tunngavigalugu, ingerlaqqinnissarlu politikkikkut amerlanerussutigineqassappat, pilersaarummut tunngatillugu piginnittuussaatitaanermut tunngatillugu isikkussaa kingusinnerusukkut isummiunneqassaaq.
Oqaatigineqartarpoq naammagittarsinnaaneq ileqqorissaarnerusoq – matumunnga atatillugu uagut Qeqqata Kommuniani ileqqorissaarnerput uppernarsartariaqarparput, aammami angusassat pitsaassappata taamaakkusoqaagut.
Siullermik
Qanorliuna aallartittoq? 2006-ip upernaani taamani Namminersornerullutik Oqartussat nunarsuatsinni alumiiniumik tunisassiornermik suliffeqarfiit annersaasa ilaanit amerikkarmiut suliffeqarfissuanit Alcoa-mit attavigineqarput. Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisut suleqatiginerisigut alumiiniumik aatsiterivimmik pilersitsinissamut periarfissanik paasiniaalluni Alcoa taamani attaveqarpoq.
Mineraalimit bauxit-imit alumina-p qajuusaasaliarineqarsimasup aatsinneqarluni alumiiniunngortinneqartup assersuutigalugu sukaasaliuussusiarineqartarnissaa anguniarneqarpoq. Qajuusaasat nunanit allanit umiarsuarmik tikisinneqartassapput, tamatumalu kingorna alumiiniumik aatsiterivimmi suliarineqariarlutik nunarsuarmi pisisartunut nassiussorneqartassapput. Aatsiterinissaq nukinnik annertuumik atuiffiusarpoq – Kalaallit Nunaannilu imermik pisuussuteqarluarnitsigut suliassat tamanna nammassinnaavarput.
Taamaattoqassappalli tatsini sapusiortoqartariaqarpoq, erngup nukinganik nukissiorfinnik pilersitsisoqartariaqarpoq alumiiniumillu aatsiterivimmut takeqisunik innaallagissamut aqqusiortoqarluni. Taamani Alcoa Namminersornerullutik Oqartussanik attaveqaramik, Alcoa Islandip naalakkersuisuinik suleqateqarluni Islandip kangippasissortaani Fjardaal-imi erngup nukinganik nukissiuuteqarluni alumiiniumik aatsiteriviliartik naammassileruttorpaat, maannalu tassunga assingusumik Kalaallit Nunaanni alumiiniumik aatsiteriviliornissaq anguniarlugu. Tamanna tunuliaqutaralugu alumiiniumik aatsiterivissamut piumasaqaatit paasiniarlugit Alcoa suleqatigineqalerpoq.
Kalaallit Nunaata tungaanit avatangiisit pillugit naliliinissaq aalajangiunneqarpoq, matumanilu aatsiterivissaq sumiisinneqarnissaanik aalajangiinissap saniatigut aamma avatangiisitigut kinguneqaataasinnaasut, peqqissutsikkut kulturikkullu tunngasut nunap immikkoortortaanilu ineriartorneq aamma ilanngullugit paasiniarneqarlutik. Maniitsup eqqaani alumiiniumik aatsiteriviliortoqassasoq 2008-p upernaani aalajangerneqarpoq.
Nalunngisatsitut inernerit killiffillu pillugit paasisitsiniaanermik siunertaqartumik innuttaasunut ataavartumik ataatsimiisitsisoqarnikuuvoq, aallaqqaataanilu nassiuaatigineqartutut alumiiniumik aatsiterivimmik ilumut pilersitsisoqassanersoq maanna aalajangiinissaq qallivoq, aalajangiinissarlu politikerinut ingerlateqqinneqarluni.
Ineriartornermut Qeqqata Kommunia suli qanimut malinnaassaaq – soorluttaaq isummatsinnik oqaaseqaatissatsinnillu ataavartumik tusarliussisassalluta.