Maniitsumi nersornaasiineq Qeqqata Kommuniata borgmesterianit Hermann
Berthelsenimit ingerlanneqarpoq.
Magdaline Jessen pillugu ima
oqaaseqarpoq.
” Magdaline Jessen Maniitsumi 1929-mi inunngorpoq, Sofie-mit
piniartorsuarmillu Daniel Skiftemit paniulluni. Arfinilinnik ukioqarluni
Magdalenep angunni annaasimavaa, Magdalenellu ania Vittus Skifte 14-inik
ukioqaannarluni ilaqutariinnik pilersuisussanngorluni.
Magdaline alligami
niuertoqarfimmi pisortamut kiffanngorpoq, kingusinnerusukkullu Maniitsumi
Meeqqat sanatoriaani kiffanngorluni.
1953-imi Magdaline ernisussiortutut
ilinniarluni naammassivoq, Maniitsullu nunaqarfiini arlaleriarluni
taartaasarsimalluni. 1958-imi Magdaline Jakob Jessenilu katipput, arfinilinnillu
qitornartaarlutik. Ukiut 42-it Magdaline sulereerluni, 1993-imi
soraarninngorpoq.
Magdaline inuusuttuunermili kristumiut peqatigiiffiani
Peqatigiinnianut tapersersortaallunilu peqataasuuvoq, ullumikkummullu
ataqqinaammik ilaasortaalluni”.
Enos Lyberth makkunannga oqaaseqarfigineqarpoq.
” Enos Lyberth Maniitsumi 1931-mi inunngorpoq.
Nuummi 1950-imi telep
atuarfiani ilinniarnerminik naammassivoq, kingusinnerusukkullu Danmarkimi
telegrafistitut ilinniaqqilluni – kalaallit marluusut ilagalugit.
Enos
inersimasuunermini avannaanit kujataanut sulijuarsimavoq, taamaalilluni
18-eriarluni nuttartuarsimalluni. Taamaattumik Kalaallit Nunaata kimmut
sineriaani ikinnguterpassuaqarlunilu ilisarisimasarpassuaqarpoq. Enos Lyberth
Qaqortup kommunalbestyrelsianut 1983-imiit 1993-imut ilaasortaasimavoq,
1984-imilu illoqarfimmi Utoqqaat peqatigiiffianik aallarnisaaqataasimalluni.
Taamatuttaaq 1991-imi Kattuffik Utoqqaat Nipaannik
aallarneeqataasimavoq.
Enos Lyberth 1993-imi Qaqortumi soraarninngorpoq,
2001-imiilli 2005-ip tungaanut Inatsisartunut ilaasortaasimavoq.
1993-imiit
2002-p tungaanut Utoqqaat Kattuffianut siulittaasuunerminut atatillugu, ICC-imi
1995-imiit 2002-p tungaanut Utoqqarnut præsidentiusimavoq.
2002-mi Enos
Lyberth inuuffimminut Maniitsumut uterpoq.”
Kangaamiuni borgmesteri sinnerlugu kommunalbestyrelsimi ilaasortap Efraim Olsenimit Karen Tønnesenimut nersornaasiineq ingerlanneqarpoq.
Karen Tønnesen Kangaamiuni 1936-mi inunngorpoq. Kareni 19-inik ukioqartoq,
arnaa Apollonia Egede tuberkuloseqarluni toqukkut qimaguppoq. Qatanngutigiinni
arfineq-marluusuni angajullersaanerminik angunni suleqatigalugu qatanngutiminik
nukarlernik perorsaaqataalerpoq, nerisassaqarnissaanik atisassaqarnissaanillu
isumaginneqataalerluni.
Karen nissumigut innarluuteqaraluarluni, uini Noah
ilaquttatillu sinneri ilagalugit, ukiut tamaasa Kangerlussuarmut tuperiartarpoq.
Tassani kalaaliminernik pequmaatissiortarlutik, taamaalillutillu kalaallit
ileqqutoqaannik atatitseqataasinnaasimallutik.
Kareni Kangaamiuni
iminngernaveersaartut peqatigiiffianik Hvide Grønne Bånd-imik 1983-imi
aallarneeqataaffimmini maannamut ilaasortaavoq. Ataqqinaammik aamma
ilaasortaavoq.
Sisimiuni nunaqarfiinilu nersornaasiinerit ataasinngorneq
decembarip 19-iani ingerlanneqassapput.