Qeqqata kommuniani innuttaasut kommunip atuilluartuunissaq pillugu suliniuteqarneranut annertunerusumik paasisaqarnissaminnut periarfissaqalerput, taamaalillutik innuttaasut aamma atuilluartuuneq pillugu nammineq isumassarsiaminnik isummaminnillu saqqummiisinnaallutik. Qaammatini tullinnguuttuni marlussunni Sisimiuni Maniitsumilu suliniummut aqutsisut innuttaasunik Issittumi avatangiisitta pissarititaanik 2020-mi atuilluarnermut kissaataannik eqqarsaatersuutaannillu apersuissammata.
Innuttaasut peqataatinneqarnissaannut innuttaasunik ataatsimiisitsinerit nalinginnaasut ingerlanneqartariaqanngillat, nutaaliornermilli ingerlatsinikkut ingerlanneqarsinnaalluni. Aaqqissuussat assigiinngitsut isumaginninnermik, ilinniartitaanermik avatangiisinillu sammisaqartillugit aaqqissuunneqassapput.
Qeqqata Kommuniani Borgmesteri Hermann Berthelsen innuttaasunik peqataatinneqarnissaannut qilanaarpoq:
- Qeqqata Kommuniani atuilluartuunermik suliaqarnermik ingerlatarput avatangiisiinnarmut tunngasuinnaanngilaq. 2020-mi kommuni Atuilluartuunissaa kissaatigigutsigu, taava isumaginninnermik ilinniartitaanermillu siammasissumik nukittorsaasumillu eqqarsartariaqarpugut. Inuiaqatigiit pitsaanerusut piumasaqaatitarivaa ataatsimoorluta kivitseqatigiinnissarput akisussaaffimmillu tigumminissarput. Taamaattumik suliniuterput pillugu innuttaasunik oqaloqatiginninnissatsinnik aggersaanissarput pingaaruteqarpoq, taamak oqarpoq.
Bussi oqalliffiusumut ikigit
Aaqqissuussinermut aggersaaneq siulleq Sisimiuni novembarip 28-ni nal. 12-18 akornanni ingerlanneqassaaq. “Bussi oqalliffik”-mmut innuttaasut, suliffeqarfiit meeqqeriveqarfiillu oqaloqatiginninnissamut aggersarneqassapput, tassani inuiaqatigiinni inooqataasutut akisussaanerusumik pilersitsinissaq oqaloqatigiissutigineqassalluni. Isumaginninnermut immikkoortortami ulluinnarni suliaqartartut atorfillit politikerillu bussimi ilaassapput.
Kommunip Ilaqutariinnermut ataatsimiititaliaani siulittaasup tullia Alfred Olsen oqarpoq – bussip oqalliffiup siunertaraa, inuiaqatigiinni inooqataasutut akisussaanerunermik pilersitsinissamut innuttaasut qanoq isumaqarnersut tusarnissaat. Tamannali angussagutsigu innuttaasut akornannut pisariaqarpugut, taamaalilluni bussi oqalliffimmut isumassarsiaq pinngorpoq. Illoqarfimmi angalaarniarpugut, atuarfiit, meeqqeriviit, pisiniarfiit inissiaqarfiillu eqqaanni unittassalluta. Suliniuterput pillugu innuttaasut qanoq isumaqarnersut tusarnissaat qilanaaraara, taamatullu kommunitsinni inooqataasutut akisussaanermut qaffassaanissamik periarfissaalluni, taamak oqarpoq.
Atuilluartuunissami suliniutini isumaginninnermut tunngasunik suliaqarfiusumi assigiinngitsorpassuit pineqarput, soorlu kommunimi inuutissarsiorfiusuni inissaqartitsisumik inooqataanermillu akisussaanermik pilersitsineq, kinguaassiutitigut kanngutsaatsuliornerit, imminortarnerit, imigassamik ikiaroornartunillu atornerluinerit pinaveersaartinneqarnissaat annikillisarneqarnissaallu, aammali kommunimi peqatigiiffikkut timersornikkullu assigiinngiiaartunik periarfissanik pilersitsinissaq pineqarluni.
Tunuliaqutaq
2012-imi aasaaneraniilli Qeqqata Kommunia Villumfond-ilu issittumi avatangiisitta pissarititaanik 2020-mi atuilluarnermut suliniutinut atatillugu 150-200 mio. koruuninik aningaasaliissutissanik qinnuteqarnissamut. Ilinniartitaanermut, isumaginninnermut avatangiisinullu attuumasunik suliniutinik maannakkuugallartoq katillugit 32-init pilersaarusiaqarpoq. Suliniutit tamakku allaffeqarfik, inuutissarsiutillit meeqqeriviillu akimorlugit suliaapput.