Borgmester Hermann Berthelsen-imit
Kangerlussuaq nunaqarfik matoqqajaasuunersoq juulli sioqqutilaarlugu Lars Jørgen Kleist-ip tusagassiutitigut allakkatigut apeqquteqaatigivaa.Kangerlussuup siunissaa pillugu kommunimik ”ataatsimoortumik paaseqatigiinnissamik” pilersitsinissaq pillugu , naalakkersuisooqatigiinnissamut isumaqatigiissummi oqaasertaliunneqarsimasut ilagimmassuk, taamatut ilimagisaqarpoq.
Lars Jørgen Kleist-imut eqqissisaatigisinnaavara illuatungerluinnaanik pisoqarmat. Kangerlussuaq nunaqarfiuvoq ineriartupiloortoq. Naalakkersuisunut siulittaasup ukiortaami oqaaseqaataa kikkut tamarmik ingammillu Kangerlussuarmi innuttaasut tusarsimassagaat neriuutigaara, tassanimi Kangerlussuarmi talittarfimmik nutaamik pilersitsisoqarnissaanik Kim Kielsen oqariartuuteqarpoq. Tamannarpiaavorlu Qeqqata Kommunialbestyrelsiata anguniagarisaa.
Tassa imaappoq, Kangerlussuarmi talittarfimmik nutaamik pilersitsinissaq pillugu kommuni naalakkersuisooqatigiillu akunnerminni ”ataatsimoortumik paaseqatigiinnissamik” pilersitsisoqareerput, taamaalilluta Kalaallit Nunaata Avannaanut kitaanullu umiarsuarnik takornariartaatinik amerlanerusunik qammaasinnaaniassagatta aammalu Sullualuup aqqutigineqarsinnaanngornerani isertitassatigut pissarseqataaniassagatta.
Suliniutinik ingerlareersunik tigussaasunik, soorlu Hotel Kangerlussuarmik aamma Kangerlussuarmi Katersugaasivimmik iluarsartuussinernik, inissianik sisamanik sanaartornernik, eqqaavissuarmik torersaanermik, kuuffissuarnik iluarsartuussinernik aammalu nunaqarfimmi aqqusinermi qullersuaqalernissaanut sanaartorfigissaanernik inerisarlugu Namminersorlutik Oqartussat Qeqqata Kommunialu suleqatigiissuteqareerput.
Kangerlussuaq kommunillu nunaqarfiisa sinneri pillugit ataatsimut paaseqatigiinnerunissaq annertusarniarlugu, 2015-imi februaarip 24-ani 25-anilu kangerlussuarmi isumasioqatigiinnissamut Naalakkersuisut siulittaasuat siuttoralugu naalakkersuisunik aggersaanikuuvunga. Tassani nunaqarfinni nunaannarmilu inuutissarsiuteqarnikkut ineriartortitsisinnaanerit aammalu suliffissaqarniarnikkut tunngasut uukkatarineqassallutik.
Isumasioqatigiinnermi Kangerlussuup inuutissarsiornikkut periarfissarpassui soorlu assersuutigalugu takornariaqarneq, biilinut misileraavik, nassiussalerivik, UNESCO-p nunarsuarmioqatigiinnut kingornussassatut toqqagai, tammajuitsussarsisitsiniarluni piniartitsinerit aammalu kuuit eqaloqarfiit minnerunngitsumillu Sisimiut Kangerlussuullu akornanni aqqusineq pillugu ”ataatsimut paaseqatigiinnissamut” eqqartueqatigiissinnaanissarput nassaaqaatigiissinnaanerpullu naatsorsuutigivara.
Tassa Kangerlussuaq nunaqarfiuvoq ineriartupiloortoq. Aamma Kangerlussuarmut tunngatillugu Naalakkersuisooqatigiit Qeqqatalu kommunalbestyrelsiat ”ataatsimut paaseqatigiinnerat” taamaappoq.