Piiaanissamut akuersissutip Hudson Greenland A/S pisinnaatippaa kisermaassilluni akuersissut aatsitassaq anortosit piiarsinnaaneranik Naajat eqqaani, Qaqortorsuup Sisimiut Kangerlussuullu akornaniitsumi inisisimasumi. Akuersissuteqarfiusoq 96 kvadratkilometerisut annertussuseqarpoq. Ammaannartumik piiaaffissaq 11.5 hektarisut annertutigivoq – arsaattarfiit 16-isut angitigissalluni.
Aatsitassaqarnermut Naalakkersuisoq, Andreas Uldum, oqarpoq: “Piiaanissamut pisinnaatitsissut Kalaallit Nunaannut nutaarsiassatsialaavoq. Tamanna isumaqarmat inuiaqatigiinnut isertitat nutaat pilersinneqassammata Kalaallit innuttaasunut iluaqutaasussat”.
IBA siunissaq ungasinnerusoq isigalugu nunaqavissunik aatsitassarsiorfinni sulisoqarnerulernissamut tunngaviusumik sakkussaavoq pitsaasoq nunaqavissunik aatsitassarsionermi ilinniartitsinermi piukkunnarsaanernilu atorluarneqarsinnaasoq taamaasilluni Kalaallit Nunaanni siunissami aatsitassarsiorfiulerumaartussani nunaqavissunik sulisoqalernerulernissaq anguniarneqalissammat. Atsioqatigiinneq aamma saniatigut aatsitassarsiulerumaartussanut sakkortuumik oqariartuuteqarpoq; Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiorneq inerisarneqassooq ingerlanneqassoorlu imminut nungusaataanngitsumik.
Suliffeqarnermut, Inuussutissarsiornermut, niuernermullu Naalakkersuisoq Vittus Qujaukitsoq oqarpoq: “Qeqertarsuatsiaat eqqaani rubininik/safirenik suliaqarnermut atatillugu IBA-mik atsioqatigiissimanerup saniatiguk – Naalakkersuisut sinnerlugit – nuannaaqaanga ullumikkut IBA alla atsioqatigiiffigisinnaagatsigu – tassalu maanna Qaqortorsuaq Anortosit-imik suliaqarneq pineqarluni”.
Borgmester Herman Berthelsen oqarpoq: “Ulloq manna Qeqqata Kommunianut innuttaasuinullu aamma nuannersuuvoq, minnerunngitsumik inuusuttatsinnut. Tamanna qilanaarisimavarput aatsitassarsiorfiup piviusunngornissaa neriuppungalu suliap ingerlanneqarnerani tamatta iluaqutigilerumaarippoq ukiorpassuarnilumi aggersuni”.
Suliniutit siulliit ukioq manna pilersaarusiorlugit aallartisareerneqarsimapput malitsigissavaalu 2016-imi sanaartorneq 2017-imilu piiaaneq. IBA naapertorlugu, sanaartornermi sulisorineqartut 50 %-ii nunaqavissuussasut. Anguniagaavorlu piiaanermi ukiut pingajussaat ingerlanerani nunaqavissut 80 %-ii sulisorineqassasut. Sulisut tamakkerlutik 2017-imiit siunissamut inuit 61-it sulisorineqarnissaat naatsorsuutigineqarpoq.
Hudson Greenland A/S oqarpoq: “Una IBA-mik atsioqatigiinneq takussutissaavoq Kalaallit Nunaannut pitsaasumik tatigeqatigiilluta attaveqatigiilluarnitta kingunerigaa uppernarsineqarlunilu aatsitassarsionermik iluatsilluartumik suleqatigiinnissamut pisussaaffimmik tigusisugut. Qaqortorsuarmi suliaqarneq Kalaallit Nunaata aningaasarsiorneranut pingaaruteqartorujuusinnaavoq saniatigullu avatagiisimut annikitsuaraannarmik malunnaateqartussaassalluni”.
Isumaqatigiissut malillugu ukiumut atortussanik pisiortorneq sullinneqarnissamillu pisariaqartitsineq nunaqavissuniik pineqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq. Sanaartornerup piiaanissallu nalaani suliffiit pisariaqartinneqartut soorlu assartuineq, isumannaallisaaneq, nerisaqarneq orsussamillu atorfissaqartitsineq, tamannalu Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit atorniarneqarneri IBA aqqutigalugu ersersinniarneqareerpoq. Qaartiterinermut aatsitassanillu piiakkanik suliareqqiinerit ingerlatsinerillu Hudson Greenland A/S-imik suliarineqassapput.
IBA-mi isumaqatigiissutitut ilanngunneqarpoq, Hudson Greenland A/S kommune qanimut suleqatigalugu nunaqavissut sulilersinneqarnissaanut, suliffissarsiuussisarfiit ilinniartoqarfiillu suleqatiginissaanut periusissamik piareersartoqarmat. Suliamut atatillugu arlalinnik praktikkertorqarnissaq ilinniartoqarnissarlu ilanngunneqassapput, ilanngunneqarlutik sulisunut nutaanut pikkorissarnissamut ilinniarnissamullu aaqqissuussaasumik pilersaaruteqarnissaq atorfinni assigiinngitsuni.
Hudson Greenland A/S ukiut tamaasa 2015-imi 2016-imilu aningaasanik DKK 100,000 taavalu 2017-imiillu piiaanerup uninnissaata tungaanut DKK 200,000-inik innuttaasunut piorsarsimassutsikkullu aningaasaateqarfinnut tunniussaqartassapput. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq aamma ukiumut 2016-imi 2017-imilu DKK 100,000 aamma 2018-imiit piiaanerup uninnissaata tungaanut ukiumut DKK 300,000-inik ilinniartitaanermut aningaasaateqarfinnut tunniussaqartassapput. Ukiumut aatsitassat piiarneqartut qaffanneqarpata aningaasanik tunniussisarnerit, isumaqatigiissutit malillugit, aamma qaffanneqassapput uuttortaatissatut ilusilersukkat isumaqatigiissutaasut naapertorlugit.
Aningaasaliisarnerit siunertarivaat aatsitassarsiornerup iluani suliaminik ilinniagaqarsimasoq ilinniarsimanngitsorlu suliffissaqarnermut periarfissaat pitsaanerulernissaat aammattaarlu piffinni ataasiakkaani piorsarsimassutsikkut suliniutit timersornikkullu suliniutit tapersersussallugit tapiiffigissallugillu.