- Eqqarsartaatsikkut peqqissuseq – imminut toqunnissamut pinaveersaartitsineq aamma meeqqanut kinguaassiutitigut qaangiiffigitinnikunut katsorsaaneq
2018-mi innuttaasut peqqissusaannik misissuinerup takutippaa, Qeqqata Kommuniani innuttaasut 20%-ii eqqarsartaatsimikkut sanngiitsuusut. Eqqarsartaatsikkut sanngiitsuuneq assigiinngitsutigut ersertarpoq. Ersiutit ilagaat imminut toqunnisamut eqqarsaateqarneq aamma imminut toqoriarneq. Qeqqata Kommuniani innuttaasut peqqissusaannik misissuinermi innuttaasut 13%-ii akipput imminut toqoriarnikuusimallutik. Misissuinermi tassani innuttaasut 18 aamma 30-it akornanni ukiullit 27%-ii akipput meeraanerminni kinguaassiutitigut qaangiiffigitissimallutik. Tamannalu annertuumik ernumanarpoq. Kommunip taama suliniuteqarnermigut eqqarsartaatsikkut peqqissuunissaq qitiutikkusuppaa – annerusumik imminut toqunnissamut navianaatilinni meeqqallu kinguaassiutitigut qaangiiffigitinnikuni.
- Inersimasut akornanni aangajaarniutit – imigassap, tupap aamma haship qitiutinnera
Qeqqata Kommuniani aanngajaarniutinik atuivallaarneq ajornartorsiutaavoq, atuinermi atuisoq kisimi sunnerneqarani aammali ilisarisimasai ilaqutailu sunnerneqartarput. Innuttaasut peqqissusaannik misissuinerup kingulliup takutippaa, Qeqqata Kommuniani aperineqartut 32,4%-ii imigassamik atuerujussuartuusut, kingunerluuteqarsinnaasumik atuisut 4,4%, pinngitsuuisinnaanngitsullu 3,2%. Misissuinermi innuttaasut 54,7%-ii ulluinnarni tupatortarput. Kommuni taama suliniuteqarnermigut tupatorneq imigassamnillu atuineq annikillisarusuppaa.
- Ilaqutariit paarsisartut
Ukiut kingulliit ingerlanerisa takutippaat meeqqat angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarnissamik pisariaqartitsisut amerliartortut. Taassuma kingunerisaanik ilaqutariit paarsisartut aamma amerleriaateqarput. Ilaqutariit paarsisartut meeqqanik isummersuisinnaajumallutik tapersersorneqarneq, pikkorissarneq ilinniaqqinnerlu pisariaqartippaat. Siumut aamma Inuit Ataqatigiit 2025-2029-mi suleqatigiinnissaanni pingaartinneqarpoq ilaqutariit paarsisartut pisariaqartitaat aallavigalugit tapersersorneqassasut. Suliniut una tassunnga tapersiivoq.
- Inuit immikkut pisariaqartitsisut
Piffissami kingullermi inuit ersinngitsumik innarluutillit amerleriaateqarput. Meeqqat inuusuttullu ADHD-qartut imaluunniit autismeqartut suussuserneqarnerusalerput. Meeqqanut inuusuttunullu taakkununnga angajoqqaat ulluinnarni tapersersuinerpaajupput, angajoqqaalli ADHD aamma autisme pillugit suussusersinermi ilisimasanik amigaateqartarput, meeqqaminnillu tapersersuinissamut sakkussanik amigaateqartarlutik. Suliniut una kommunalbestyrelsip inuit ersinngitsumik innarluutillit taakkulu angajoqqaavisa qitiutinnissaannik anguniagaqarfiuvoq.
- Innuttaasunut sammisassaqartitsiniarneq
Kommunip immikkoortortaqarfii amerlasuut innuttaasunut sammisaqartitsinissamut aaqqiissuussanut tunngatillugu tapiissutinik annikinnerusunik pisariaqartitsipput. Tassani siunertaalluni innuttaasunut sammivilimmik sammisaqartitsinissamut kommunip immikkoortortai tapiissutinik annikitsunik qinnuteqarsinnaallutik. Assersuutigalugu angerlarsimaffimmi ikiorteqarfik utoqqaat kukiinik paarinninnissamut atortunik pissarsinikuupput, Sukorsillu ilaqutariinnut ulloqartitsinissamut, inuusuttunut taakkulu ilaqutaannut nerisitsinissamut tapiissuteqarfigineqarnikuullutik.