airplanebooksbriefcase business cogs cross election entertainment fish house law lockmedicalpeopleselfservices socialtax

Mittarfissuassat nalilersorneqartariaqarput

Allatoq Borgmesteri Malik Berthelsen, Qeqqata Kommunia
Mittarfissuarnut suliniut pillugu tallimanngormat Naalaakkersuisunit nalunaarummut nassuiaammullu innuttaasut assigalugit qilanaarnikuuvunga. Saqqummiunneqartulli annerusumik nutaarsiassartaqanngitsut oqartariaqarpunga.

Qinersineq sioqqulluguli Nuummi Ilulissanilu mittarfissuarnut marluusunut KAIR-mut 900 mio. koruuninik aningaasaliisoqaqqinnissaa nalunaarutigineqarnikuuvoq.
2. juli 2021
Qaqortumi mittarfimmut Aningaasaqarnermut inatsimmi suliariumannittussarsiuussinermik ingerlatsinerup inernera pillugu suli itinerusumik oqaluttuannginneq siornatigut takusarsimasatsinnut ilisarnarpoq.

Mittarfissat pillugit suliniummit naatsorsuinitik Deloittemit nutartertinneqarpata kingullermisuulli inerneqarnissaa soorluuna ilimagisinnaagipput.
Mittarfissammi pillugit suliniummik Aningaasaqarnermut Siunnersuisooqatigiinnit ilisimasalinnit siunnersorneqarnissamik isiginninngitsuusaarineq ajoraluartumik aamma siornatigut takuneqarnikuuvoq.

Nunap atortulersugaanerata sinneranut soorlu umiarsualivinni aqqusinernilu kiisalu minnerunngitsumik illoqarfinni minnerusuni mittarfissarpassuinik nutaanik kukkusumik naatsorsuinerit sunik kinguneqarsinnaanissaannik oqaluttuannginneq aammattaaq uteqqiineriinnaagunarpoq.

Ataatsimut isigalugu Naalakkersuisunit tallimanngormat nalunaarut nutaartaqarpianngilaq. Ataatsimilli nutaarsiassartaqarpoq. Kangerlussuarmi Mittarfimmik nutarsaanissaq maannakut 800 mio. koruuninik akeqartussatut nalilerneqarmat, Qeqqata Kommuniani Borgmesteritut uannut annertuumik nutaarsiassaasimavoq. Kangerlussuup siunissaa pillugu millionerpassuit tupinnaannartut assigiinngitsut qitiusumit nalunaaruteqartanerat nutaarsiassaanngilaq aammalu sumiiffimmi allami mittarfinnik sanaartornissamut tunngavissatut atorneqartarnerat nutaarsiassaanani. 2015-imi 2 mia. koruunit tikillugit akeqassasoq Mittarfeqarfiit isumaqarnikuupput 2018-imilu Rambøll Namminersorlutik Oqartussanut nalunaarusiaminni 373-705 mio. koruunit akornanni akeqartussatut missiliornikuulluni. Taamaattumik 800 mio. koruuninik missiliornermut nutaamut tunngaviusoq pillugu, Naalakkersuisunit Qeqqata Kommunalbestyrelsia maannakkut paasissutissiiffigineqarnissaanut qilaanaarpunga.

Angallannermut immikkoortumi Naalakkersuisut misissuinitik nalilersuinitillu pillugit, innuttaasut akuutinneqarnissaannik paasissutissiiffigineqarnissaannillu Naalakkersuisut tamaallaat nersualaarsinnaavakka. Taamaammat 2019-imi ukiakkulli suliffeqarfiit tunniussiffigeqatiginikuusaat Kangerlussuarmi umiarsualivik pillugu apeqqutinik akisassanik immersugassanik misissuineq Naalakkersuisunittaaq tamanut saqqummiunneqarnissaanut qilanaarpunga. Paasissutissanummi taakkununnga tamat ilisimasaqalernissaat piffissanngorpoq. Taamatuttaaq 2020-mi suliffeqarfiit innuttaasullu arlallit apersorneqarnerannik imaqartoq,
Sisimiut Kangerlussuullu akornanni aqqusineq pillugu, Oxford Global Projects nalunaarusiaat martsimili naammassisoq aamma innuttaasunut politikerinullu saqqummiunneqarnissaa piffissanngorsorinaraluarpoq.

Sisimiut Kangerlussuullu akornanni periarfissanik unammillernartunillu nalilersuinermut sulinermi innuttaasut, suliffeqarfiit soqutigisaqaqatigiillu attuumassuteqartut allat, Oxford Global Projects-imit akuutinneqarsimanerat iluarisimaarpara. Angallannermi suliniutinut tunngatillugu Oxford Global Projects nunarsuarmi siunnersuisartut siuttorimmassuk nalaatsorneriinnaanngilaq. Taamaattumik mittarfissuarnut suliniummut Oxford Global Projects-imit isinik nutaanik misissuataartinneqarnissaanut Naalakkersuisut innersuukkusuppakka. Oxford Global Projects imaluunniit Aningaasaqarnermut Siunnersuisooqatigiit Naalakkersuisunit taamatut suliaqartinneqartuuppata nutaarsiassaassagaluarpoq.

Naggataatungaatigut oqaatigissavara aalisarnerup saniatigut allanik aningaasarsiornikkut isertitaqarnissarput tapersersugarigakku.

Taamaakkaluartoq neriorsuutigisimap qanorluunniit akeqaraluarpat suna tamaat akigalugu piviusunngortinniarneqaannarnissaannik ilumullu aningaasarsiornikkut qanoq annertutigisumik pissarsissutigissaneripput uppernarsakkanik naatsorsuutinik politikeritut akisussaassusilittut tikkuussinani, mittarfissuit aningaasarsiornikkut annaassisussatut oqariartuutigineqarneri isumaqarpunga ernumanartuusoq, ingammik kingusinnerusukkut mittarfissuit suli naatsorsuutigisamiit akisuneruleqqissinnaanerat eqqarsaatigalugu.
Taamaattumik mittarfissuassat minnerpaamik 1 mia.kr.-inik akisunerulernerat nunatta aningaasaqarneranut qanoq sunniuteqassanersut aningaasarsiornikkut immikkut ilisimasalinnit nalilertissallugit assut soqutinaraluarpoq.