airplanebooksbriefcase business cogs cross election entertainment fish house law lockmedicalpeopleselfservices socialtax

Ukiortaami Borgmesteri Malik Berthelsen-ip oqalugiaataa

Asasakka innuttaasut, juullisorluarsimanissarsi neriuutigalugu tamassi ukiortaami pillukutsooritsi!
Ullut nalliuttorsuit inuiaqatigiittut pingaartitagut, ullut nalliuttorsuit inuiaqatigiinnut pilluaqqusaasut, tipaatsunnermik qujamasunnermillu misigititsisut, kingumut eqqaaseqqippaatigut, inuiaqatigiittut toqqissisimasumik, asanninnermik, ataqqeqatigiinnermillu inuuneqarnissatta qanoq pilluarnartiginerinik.
6. januar 2020

Ikioqatigiinneq

Siuligut tamaani pinngortitami imaannaanngissinnaasartumi eqiasuinnermikkut, ikioqatigiittarnermikkut, imminnullu paarinermikkut aniguisinnaasarsimapput.

Aasarlu takuarput Sisimiut eqqaani nunami annertoorujussuarmik ikuallattoqarnerani, mobili tigullugu sofamut ingiimiannguaannarluni uparuartuerusaarnerminngaanniit,

akisussaaffimmik tiguseqataalluni ikioqatigiittarnerup qanoq angusaqarfiunerutigisarnera.

Tassami qatserisartugut ullorpassuarni ilungersoreerlutik qasusut, Maniitsumiit, Avannaata kommunianiit, Qeqertalik kommumiit, Qallunaat Nunaanninngaanniit namminnerlu kajumissutsiminnik ikiuuttunit ikiorneqarsimanngitsuuppata,

nuna annertunerujussuaq ikuallassimassagaluarpoq illuaqqallu annaanneqarsimanavianngikkaluarput.

Taamaattumik qulaani pineqartunut aammalu innuttaasunut suliffeqarfinnullu, nerisassanik, kiffartuussinernik, atortussanillu assigiinngitsunik ikiuussimasunut tamanut uummammik qujanerput matumuuna apuukkusuppara.   

Ikioqatigiinneq takutinneqartoq, soorlu nunatsinni timersornikkut aaqqissuuneqartartut annertunersaata ACR-ip ingerlanneqarnerani takusartagarput,

tulluusimaarnarlunilu tuppallernaqaaq. Taamaattumik ikiuussimasunut oqaqqikkusuppunga, tamassinnut qujanarsuaq!

 

Kangerlussuaq

Nunarput ima angitigivoq sumiiffiit tamarmik immikkut alutornassuseqarlutillu pinnissuseqarput.

Uagullu Qeqqani iluatsitsisimavugut nunatarujussuaqaratta ukioq kaajallallugu imaasiallaannarlugu tikinneqarsinnaasumik.

Sermersuarmut biilerluni takornariarnerit, aningaasaateqarluartunik umimmanniartitsinerit, qaqqani nunakkullu sisorartitsinerit, inuilaami nipaassup ataani pilluarneq misigalugu qimussernerit, nunatarujussuarmi qujamasunneq misigalugu pisuttuarnerit cykelernerillu. 

Tamakkuupput illersornissaqarfiup Kangerlussuup mittarfianik atuinnaarnissaminik

aammalu 2023-ip kingorna timmisartorsuit takornarissanik ilaasoqarlutik missinnaajuaannarnissaannik, Naalakkersuisut oqariartuuteqarlutillu neriorsuinerisa kingorna,

aningaasarsiornikkut ineriartortitseqataanissatsinnut siunissamut neriulluarfigalugillu isumalluarfigisagut.

Aqqusinersuup ukiorpassuarni oqaluuserineqartarsimasup kiisami nuna tamakkerlugu politikkikkut timitalimik tapersersoneqalernera,

umiarsuillu takornariartaatit Kangerlussuarmi ilaaasuminnik paarlaassisarnerminnik ingerlatsiinnarusunnerisa

aammalu Naalakkersuisut Siulittaasuata, Kangerlussuarmi aningaasaleerusuttut aningaasaliinissaminnut ersissuteqartariaqannginnerannik oqariartornera eqqarsaatigalugit,

isumaqarpunga isumalluarnissatsinnut pissutissaqaluarluta. 

Neriuutigaarpullu naatsorsuutigalugulu avatangiisinut pinngortitamullu sunniutaasinnaasut piffissami uani tusarniutigineqareerpata, ATV-inut aqqusinissaq Kangerlussuarmiillu Aasivissuit tungaannut aqqusinissaq aasamut sanallugit aallartissallutigit. Tamatumunngalu assorujussuaq qilanaaqaagut!

 

Meeqqat

Ikiorneqarnissamik pisariaqartitsigaanni ikiorneqarnissamik noqqaassuteqarnissaq kanngunartuunngilaq.

Meerartatta pisinnaatitaaffiinut isumaqatigiissummut ukiut 30-t matuma siornali peqataalersimagaluarluta,

inunnillu isumaginninnermut tunngasut tamakkiisumik Namminersornerullutik Oqartussat kommuniniillu akisussaaffigineqalereeraluartut,

uagut nassuerutigivarput, sullissisunik ilinniarsimasunik immikkullu ilisimasalinnik amigaateqartuarnigut pissutigalugit,

tamakkiisumik kommunemi kisimiilluta kivitsinissarput artoratsigu.   

Tamannalu aamma Nakuusap meeqqanut isummersortartuiniit, meeqqat pillugit sulianik suliarinnittarnerup arriippallaarnera pillugu uparuarneqarpugut.

Akisussaaffiullu nammineq tigoreersimanera pissutigiinnarlugu ikiorneqannginnissatsinnik aalajangissagutta nalunngereerparput tamanna meerartatsinnut pitsaanngitsumik kinguneqartartoq.

Taamaattumillu pisariaqartitagut aallaavigalugit Naalagaaffimmut ikiorneqarnissatsinnik noqqaasuteqarpugut.

Naalagaaffiullu ukiuni tulliuttuni 80.mio.kr.-nik nunatsinnut aningaasaliissuteqarniarnera,

meeqqanut pineqartunut, siunissami qaamanerusumik pitsaanerusumillu inuuneqalernissamik aqqutissiueqataanissaat isumalluarfigaarput. 

Ikiorneqarusunnerpulli akisussaaffitsinnik Naalagaaffimmut utertitsiniarnermik paasineqassanngilaq.

Tassami uagut sulisunik amigaatigisatsinnik pissarsinissarput neriuutigalutigu, aallaqqaammut Maniitsumi kingusinnerusukkullu Sisimiuni sulisunut inissialiorniarpugut

aammalu Maniitsumi atuartitsissutini aalajangersimasuni ilinniartitsisunut amigaatigisatsinnut immikkut ajunngitsorsiaqartitsineq atuutilersipparput.

Taamaatullu aalajangersimanigut soorunami pitsaasumik kinguneqarnissaat neriuutigaarput.

Ilaqutariinnullu immikkoortaqarfitsinni sulisugut qujaffigalugillu nersulaarusuppakka, suliamik oqimaatsumik inuiaqatigiinnilu ikiorneqarnissamik pisariaqartitsisunik sullissinissaminnut piumassuseqarnerat pillugit.

Isumaqarpungali eqqaamassallugu pingaaruteqartoq, qanorluunniit aningaasanik amerlatigisunik inunnik isumaginninnermut aningaasaliitigigaluaruttaluunniit,

angajoqqaat ajornartorsiutiminnik nassuerutiginnillutik pissusilersuutiminnik allanngortitsinngippata, ajornartorsiut milliartornavianngimmat. 

Taamaattumik angajoqqaanngorsimagaanni anaanarpalaarnerusumik ataatarpalaarnerusumillu tamatta pissuseqarnissarput ilungersortumik kaammaattuutigissavara.

 

Inortuisarneq/Atuanngitsoortarneq

Inuiaqatigiinni sunamitaavaana kukkusimagatsigu, Sisimiuni Knud Rasmussenip højskolianiuppat, Maniitsumi efsterskolemiuppat, ilinniagaqarnermut atatillugu suliffeqarfimmi praktikerneruppat, allaammi aamma ilinniarnertuunngorniarfimmiuppat, inuusuttunngornermi ajornartorsiuterput assigiimmik tassaalersimasoq sinimmik naalagaqarneq?

Uanga nammineq ilinniarnertuunngorniarfimmi ilinniagaqarsimanngitsutut, ilinniarnertuunngorniarfik qaffasissutut inornartutullu isigisanni, tupigusuutigivara aamma tassani inortuisarneq atuanngitsoortarnerlu annertuumik aamma ajornartorsiutaammata.

Taamaattumik apeqqutigeqqikkusuppara, inuiaqatigiittut sunaana kukkusimagatsigu, kalaallip inuusuttup ilisarnaataanut allaat tamanna ilaalersimasoq?

Tassungalu tulluartillugu Johan Karl Lennertip taallia tusartilaarusuppara,

Nunavit kusanartup nukissuisa nukissaqalersimmatit,

erliguuk, piguuk.

Nuannarimmatit nukissaqalersillutit.

Qaa inuusuttutit makigit! Sorsulissagavit, taama pinngikkuit qamitaassagavit.

 

Atuarfeqarneq

Arlariinnik oqaaseqarneq tassaavoq nunatsinni ilinniarsimassutsip qaffassarnissaanut aqqutissarput.

Taamaattumillu inuusuttatta nunarsuarmioqataanerulernissaat nunarsuarmioqatigiillu oqaasiinut pikkorinnerulernissaat angorusoqaarput.

Illoqarfiillu assigalugit nunaqarfittatsinni sukkasuumik killeqanngitsumillu internet-imik atuisinnaalernerat,

meerartatta nunarsuarmi sumiikkaluartunilluunniit tuluttut ilinniartinneqartarnerisa pitsaanerulernissaat isumalluarfigaarput.

Tassami taamatut digitalimik periarfissaqalerneq nunaqarfittatsinnut qaffariaataavoq angisooq.

  

Ukiumiit ukiumut meeqqat atuarfiini angusat allanngorartaraluartut, ukioq atuarfiusoq kingullermi, atuartut angajullerni tuluttut allattariarsornermi oqaluttariarsornermilu ukiup siulianut sanilliullugit qaffariarujussuarnerat tulluusimaarutigeqaarput.

Allaat nuna tamakkerlugu agguaqatigiissillugu qaffasinnerpaamik angusaqarlutik! 

 

Ullumikkullu inuusuttatta ilaat Portugal-imi, Japan-imi, Canada-mi Italia-milu oqaatsinik ilinniariarlutik angalasunut, aningaasatigut tapeeqataalaarfigisimasatsinnut, qularnanngilaq inuusuttunut taakkununnga periarfissaq tunissutigineqartoq,

nunarsuarmioqatigiinnilu ilinniagaqarsimasuunissap pingaaruteqassusaanik perorsagaasimasut akornganniinneq,

misigisaq angisuujullunilu inuttut perorsaataasimassasoq.

Neriuutigaarpullu Namminersorlutik Oqartussat uagullu kommunemiit tapiisinnaalernigut taamatut aallartartut amerlanerulersikkumaaraat.

 

Ilinniartitaaneq

Ilinniartitaanermut toqqaannartumik kommunemiit akisussaanngikkaluarluta, nunatsinni teknik-imut ilinniarfimmik (KTI) Qallunaallu Nunaanni   teknik-imut universitet-imik (DTU) pitsaasumik suleqateqarnerput iluarisimaaqaarput.

Nunatsinnilu inuussutissarsiutit pingaarnersaannut sammisumik, tassa aalisarnermut teknolog-inngorniarluni ilinniartitaanermik kommunetsinni ilinniarfeqalernera, maskinmesterinngorniartarnerullu aallartinneqalernera nuannaarutigalugillu isumalluarfigeqaagut.

Issittumi ingeniørinngorniat taakkualu saniatigut immikkut nunarsuarmi sumi tamaniit aggersut, semesterimi ataatsimi

aammalu atlantikup avannaani ilinniarnertuunngorniarnerup ilaa  kommunetsinni ingerlanneqartalernerisa kingorna,

inuusuttut akornanni suli annertunerusumik nunarsuarmioqataarpalaarnerulernissarput takuneqarsinnaallunilu misigineqarsinnaalissaaq.

Naalakkersuisullu nersualaarumavakka Saviminilerinermik Ilinniarfiup Teknikimullu Ilinniarfiup ataatsimuulersinneqarnissaannik suliniummik aallartitsisimanerat pillugu.

Tassami ilinniarluarsimasut atorfii akissarsiarissaarfiusut Nuummut eqiterunneqarnerisigut, kommunit akornganni naligiinnginnermik annertuumik pilersitsisimaneq, kikkunnillu tamanit takuneqarsinnaalersoq, politikkikkut qanoq iliuuseqarfigineqanngippat,

kommunit sinneri siunissami tassaalissapput, annerusumik taamaallaat SIK malillugu akissaasersorneqatunit najugarineqalersut.

Taamaattoqarnissaalu Inatsisartut Naalakkersuisullu sinerissami sumiiffinni assigiinngitsunit qinigaasimasut ilumut kissaatiginerlugu?

Tamannami kissaatigineqanngippat, silaannartatsinnik nakkutilliisussatut atorfiit akissarsiarissaarfiusut nutaat pilersinniarneqartut, sooq allamut inissinniarneqanngillat?

 

Biilinik sukkaniunnissaq

Silaannaap kissatsikkiartorneranik pissuteqartumik, nunat annertuumik eqqorneqartut eqqorneqartussallu akornganniippoq nunarput.

Ilaatigullu tamanna malunnartinniarlugu biilit mingutsitsinngitsut atorlugit, Kangerlussuarmi 2021-mi biilinik sukkaniunnissarsuaq aaqqissuisussanut isumaqatigiissuteqarfigivarput.  

Aaqqissuussinissarlu nunarsuarmioqatitsinnit ima soqutigineqartigivoq, maannamut inuit malinnaaniarlutik 500-inik ikinnerunngitsut Kangerlussuarmukaanissaat ilimagineqarluni,

aammalu sukkaniunnerup ingerlanneqarnera internetikkut 300 mio.-init malinnaavigineqarluni isiginnaarneqarnissaa naatsorsuutigineqarluni.

Taamaattumik oqartariaqarpugut pisussaq Kangerlussuarmi aningaasarpassuarnik kaaviaartitsinermik pilersitsissammat,

aammalu nunarput annertoorujussuarmik nunarsuarmioqatitsinnut akeqanngitsumik nittarsaanneqassammat.

Neriuutigeqaarpullu aaqqissuussineq unnuisarfinnik pitsaasunik sermersuarmut isikkivilinnik pilersitsinermik kinguneqarumaartoq. 

 

Katsorsartinneq

”Siunissami kissaatima annerpaartaraat pitsaanerusumik inuuneqalernissara. Meeraanera sakkortoorujussuuvoq. Meeraanertut taaneqarsinnaanngilaq, meeraanermi toqqissisimasussaavoq. Meeraanera kingumut takorlooraangakku taamaallaat aliasunneq kisimi eqqaasassaavoq.”

Arnaq meeraanermini atornerlunneqarsimasoq ilaatigut Killiliisami taamatut oqariartuuteqarpoq. 

Inuuneq nunarsuarmiiffissatsitut tunniunneqartoq taamak sivikitsiginera eqqarsaatigalugu,

assorujussuaq alianartuuvoq  inoqatigut taamak amerlatigisut, peroriartornerminni ima alianartigisumik misigisaqarlutillu atugaqartinneqartarmata,

allaat imminut ajukkuttunngortinneqarlutillu imminut naleqartinngitsutut misigisimalersinneqartarnerat.

Taamaattumik ilaquttagut, ikinngutigut ikiorneqarsimannginnertik pissutigalugu, imigassamut ikiaroornartumulluunniit nakkarsimasut uparuartuinnarnatigit, ikiorneqarnissaminnik, oqaloqateqarnissaminnilluunniit pisariaqartitsinersut aperinissaanut pikkorinnerulertariaqarpugut.

Tassami oqaatigineqarpoq kisimiittutut misigigaangatta, inunnillu qanitatsinnik sumiginnarneqartutut misigigaangatta timerput nillialersartoq.

 

Soorluli Siiva Fleischer-ip taalliami ilaanni imatut aperigaatigut,

”Inoqatit nakkalerpat sapigaqarluni oqassanerputit pisuuvutit.

Qatanngutit naalliuppat ikioqqulluni illit alassanerpiuk?

Utaqqivaatit aana,

oqanngilarli nakkalerluni,

neriuutigaa takussagit,

kissaatigaa ornissagit”.

 

Taamaattumik iluunngarlunga kissaatigaara, ajornartorsiutip meerartatsinnut sequtserisup, kinguaariinnut ingerlaqqittarnera unitsikkusullutigu,

katsorsartinnissamut aningaasaliissutigisagut, siunissamut neriuuteqarluni inuuneqarnissamut aqqutissiueqataajumaartut.

Tassami upperaarput Killiiisami peqataasunit oqariartuutigineqartoq,

qanorluunniit nuanniitsigisumik misigisaqarsimagaluaraanniluunniit nuannaaleqqittoqarsinnaasoq.

 

2020 qanortoq ilinnut tassaagili neriunnermik nuannaarnermillu ilinnut misigisaqarfiusoq.   

 

Tamassilu ukiortaami pilluaqqigitsi,

Qujanarlu.